Kirve blog

Siit tuleb üks “hädaldav” tekst suitsetamise osas. Tegelikult rohkem küll mõtted ja asjad mis mulle näiteks suitetaja ja suitsetamise juures ei meeldi. Ok, miks just see teema. On ju palju muid inimlooma pahesi mille kohta võiks mõtteid avaldada. Tegelikult mul pole vastust sellele, peale selle, et nemad jäävad kõige rohkem silma igapäevaelus tänaval ja mujalgi. Eks muudest asjadest jõuab ka muljetada kui inspiratsioon tekib.

Ei hakka heietama, et suits on kahjulik tervisele. Seda me ju teame kõik. Tõmmake tervikseks.

Rõvedaimad kogemused on need, kui oled kuskil ühistraspordis ja keegi aastate pikkuse staaziga korsten su seljataha maandub. Ma arvan, et paljud teavad seda tunnet. Sellise venna poolt tekitatav hingeõhk tahab tappa kõik elava enda ümber. Ei tea kas nad ise aru ei saa, et võiks vähe tagasi tõmmata ja mitte hingata nii lampi kuhu juhtub? Kuigi alguses hinge kinni hoides ja võimalikult vähe hingates lõpuks harjub ära, olen tihti olnud püsti tõusmise ääre peal, et parem koht leida. Paras oleks ka, ehk hakkab analüüsima, miks inimene ära läks… haisen või?

Uus tõusev trend. Vesipiip ehk vesikas. Ei tea mitu korda on üritatud mind vesipiipu tõmbama panna ja õeldud a’la, et see pole ju sigaretisuits. Mina ju teadagi ei tõmba. Vesikaga peod on “lahedad”. Terve tuba vinet täis ja vahest on tunne, et kohe tuleb mao sisu põrandale. Vesikas on selles suhtes nn salapärane asi, et ka mitte suitsetajad tõmbavad seda. Halb vaadata, kuidas muidu suitusvastane inimene pakub mulle voolikut, et ma ka oma kõhvi võtaks. Vineag seoses meenus üks seik. Kord kutsuti mind ühele korteri peole kus olid kõik vist suitetajad. Siis vaadati imelikult, et ma suht tihti ära olin- hingasin õues värsket õhku. Tuba oli nii suitsu täis, et õhk oli lausa sinine. Sellised inimesed siis.

A mis teema on vene rahvusest teatud tegelatsega. Ma pole tegelikult siiani ära mõistatanud, et miks just nemad alati ja just ALATI suitsu küsivad. Ma ei mäletaks, et oleks olnud olukorda kus küsitaks aega või muud asjalikku. Kas nad ise ei osta üldse vist suitsu. Kui nälg nikotiini järgi- tuleb vaid ringi liikuda ja tülitada inimesi, kellegil ikka on see üks üle ju on. Olen lubanud, et õpin selle ühe venekeelse fraasi ära, et “mine osta poest”. Eks “olukorrad” oleks garanteeritud sellise asja peale, kuid suht suva ka. Elu on nagu lehm- pulli peab saama.

Nõme asi mis härib mind vägagi on see, et nii paljud ilusad neiud ja naised suitsetavad. Raiskamine- puhas raiskamine. Üldse ei meeldi. Väga tihti on nii, et algul vaatad, et täitsa huvitav isik tundub, kuid järksu pilt muutub- võetakse kotist pakk ja läidetakse järjekordne suits. Minujaoks vähemalt. Minu huvi on igastahes kustutatud ühe suitsu abil.

Kõige enam käib pinda ka see, et suitukoni ei peeta prügiks. Kukub sinna kus hetkel seistakse/joostakse. Isegi siis kui prügikast on vaid paar meetrit eemal. Enda tuttavatele olen ikka vahest meelde tuletanud seda, kui maha jälle kukub koni. ühele tuttavale käisin sellega pinda, et korjasin tema maha visatud konisid üles. Ei tea kas piinlik ka hakkas, kuid eks vaieldud sai palju.

Tuuleveskitega võitlemine on muidugi lõputu tegevus, kuid tegevus siiski. Eks see ole igaühe enda asi millega oma elu mürgitab, kuid suits on see mis mõjub ka teistele suht otseselt kui oldakse seltskonnas. Mina näiteks oma liigsöömise ja muude pahedega, et tohiks küll kuidagi teiste kodanike elusi segada. Vähemalt ma arvan nii.

Lõppu sobi tsitaat nikotiiniplaastrite kohta.

I don’t need a nicotine patch, i smoke sigarets