See salakaval asi
17.08.2008Midagi on siin valesti. Kuskilt paistab valgus, kas tõesti hakkab kainus ligi ronima. Ma ju ometi olen niipalju vaeva näinud, et seda eemal hoida, aga ta tuleb- pressib peale nagu … niipea kui enam jooki silmapiiril ei paista, üritab ta ligi ronida. Tegelikult.. Ta võiks ju varem tulla- aga enamasti ronib ligi siis kui pohmelus ära külas käib…
Tegelikult ma ei saagi aru mis toimub- on ju tuttav tunne. Laekud õhtul kodu ja ei saa aru mis nüüd teha. Ok, tglt on see ammu öö ju. Isegi laupäeva kohta. Nii… Kas üritada midagi tarka teha või minna magama ära. kusjuures viimane tundub siiski enamasti mõtekam tegevus, aga olgem ausad. Kes tegelikult ka magama viitsib kohe minna. Enivei on jama majas. Haardeulatuses seisab üks hommikune kosmonaudi vana-tallin. See pole aus mäng, kõik trumbid on tema poolel. Kuigi ta on elutu asi, suudab ta mu seljatada.
Õnneks ma pole alkass.. Jotaks olemine vajab ikka palju sügavamat pühendumist ja hinge. Süütevedeliku, lonni ja muude taoliste vedelike tarbimine on siiski “kõrgem” klass omaette. Peab endale lubama, et nii hulluks asi kunagi ei lähe. Oeh, tglt ma olen väsinud. Miingi lähipäevil kirjutan normaalset kainet teemat jälle ka. Pean vabandama nädalavahetuse eest. Pole midagi teha. Juhtub ja hakkab veel juhtuma.
tsaa— over n out.
